Vaatleme lähemalt kodumeditsiini juhtumit

Vananedes terendab sageli silme ees valuline vajadus lahkuda kodust ja minna hooldekodusse. Aga inimene tahab ju ikka kodus olla.

Võtame näiteks Anne ja Michael S-i. Nad on kuuekümnendates eluaastates ning on üle kolmekümne aasta elanud samas majas. Seal kasvatasid nad üles oma lapsed ning lapselapsed käivad sageli seal mängimas. Neil on oma koduga seotud palju mälestusi.

Õnnetuseks on Anne’il ja Michaelil terviseprobleemid. Anne’il (62) on hulgiskleroos ja ta on ratastoolis. Michael (64) sai noorena põllumajandusõnnetuses rängalt viga. Tal on välja vahetatud mõlemad põlved ja puusad.

Tulevikku vaadates muretsevad Anne ja Michael, kuidas saada meditsiinilist abi, mida nad oma terviseprobleemide tõttu vajavad. Neile meeldib mõte koostada plaan, kuidas vanaduspõlves oma kodus iseseisvalt edasi elada.

„Meile meeldib mõte vaadata oma lapselapsi suureks kasvamas ja mängimas samades kohtades, kus mängisid ka meie enda lapsed, kui nad väikesed olid,“ ütleb Anne.

Nende jaoks on mõte kodus veedetud vanaduspõlvest väga köitev. See tähendab oma koju jäämist ja igapäevatoimetustega hakkamasaamist. Kui nad sellega tänapäevase tehnoloogia abil hakkama saavad, siis võidavad kõik.

Kodumeditsiiniteenuste arengutegurid

Nn beebibuumeritena esindavad Anne ja Michael S. põlvkonda, kes elab kauem kui ükski teine varasem põlvkond. See oodatava eluea pikenemine koos väiksemate kodudega tekitab soovi vananeda kodus.

Aga kuna täiskasvanud lapsed on sageli oma eluga ametis ja elavad oma eakatest vanematest tihtipeale üsna kaugel, siis kes nende eest igapäevaselt hoolitseb? Tehnoloogia arenedes ja turujõudude sekkudes on ettevõtted järjest enam valmis pakkuma kodumeditsiiniteenuseid, mida varem oleksid korraldanud perekonnaliikmed.

Nii tellijatele kui ka teenusepakkujatele on koduste tervishoiuteenuste pakkumine mõttekas lahendus. Mida parem on kaugtriaaž, seda vähem koormab see traditsioonilist tervishoiusüsteemi.

„Tuleb leida viise, kuidas vähendada kulusid, hoida patsiente sattumast haiglavoodisse ja arstide ooteruumidesse, isegi kiirabiautodesse, mis teevad potentsiaalselt tarbetuid sõite erakorralise meditsiini osakonda,“ seletab Chris Brown, UPS Healthcare’i strateegiarühma vanemstrateeg.

Samal ajal mõjutavad e-kaubanduse areng ning kohandatud teenuste kasv patsientide ootusi tervishoiu suhtes. Kui telefoni teel saab taksot tellida, miks siis mitte kutsuda meditsiiniõde süsti tegema?

„Tarbijate globaalne trend on, et oodatakse varustamist ja tahetakse asju teha endale sobival ajal ning see sunnib tagant koduhooldust, sest patsiendid tunnevad end seal paremini, neil on vähem stressi ja suurem mugavus,“ ütleb Brown.

Telemeditsiin kui kodune tervishoiuteenus

Koduse tervishoiu üks peamisi alustalasid on telemeditsiin: tervishoiuteenuse pakkumine interneti või telefoni vahendusel.

Telemeditsiin ei ole midagi uut, kuid selle arengut tõukab tagant noorem täiskasvanute põlvkond, kes on harjunud oma elu korraldama digiseadmete abil. Telemeditsiini vahendusel saavad patsiendid meditsiinilist nõustamist, panna paika testimisaegu ja lasta endale retsepte välja kirjutada, lahkumata selleks kodust või mujalt, kust nad helistavad.

Anne ja Michael S. on telemeditsiiniks sobivad kandidaadid. Samas ei saa nad praegu mingit kodust tervisetuge ega kasuta terviseteenuseid ega -teavet interneti ega telefoni teel. Selle asemel käivad nad 2 korda kuus teises linna otsas arsti juures ja sinnasõiduks kulub umbes 45 minutit.

Digitaalsete oskusteta eakate jaoks püüab tervishoiusektor välja töötada sobivat tehnoloogiat. Arstid saavad patsientidele anda tahvelarvuteid ja jälgimisseadmeid, mida saab kasutada väljaspool arsti vastuvõttu.

Töökindel juurdepääs telemeditsiiniteenustele on tähtis abivahend eakatele, kes soovivad elada vanaks omas kodus.

Kodumeditsiiniteenuse pakkumise logistika

Telemeditsiini eelised on mitmesugused, see on vaid üks osa võrrandist. „Ehkki hooldust pakutakse digitaalselt ja telemeditsiini tehnoloogia vahendusel, siis ravi ise toimub ikka füüsiliselt,“ seletab Mark taylor, UPS Healthcare’i strateegiarühma juht. „See tähendab, et patsiendid peavad ravimid või meditsiiniseadmed füüsiliselt kätte saama.“

Oluliste tarvikute koju jõudmise koordineerimine on koduste tervishoiuteenuste osutajate jaoks tavaline valupunkt, ütleb Taylor. „Õdedel kulub tarvikute ja ravimite jahtimise peale palju aega või siis tulevad nad patsiendi juurde raviprotseduure tegema, aga vajalikke asju polegi.“

Siinkohal mängib tehnoloogia tähtsat rolli hooldajatele tehtavate tarnete sünkroonimisel ja toodete tarneahelas liikumise üle reaalajas nähtavuse tagamisel ja suurema kontrolli andmisel nende ajastamise üle.

Meditsiinitarvete järjest nutikam ladustamine proaktiivsetesse mikroladudesse, mida juhib inventarivoogude ennustav analüüs, aitab patsientide kodu lähedal teha kättesaadavaks vajalikud meditsiinitarvikud, diagnostilised testid ja seadmed.

Lävendi ületamine ja muud kaalutlused

Kodumeditsiini tarneahela kahandamine on tähtis osa sellest, mida Taylor nimetab „tugevaks patsiendi tarbimiskogemuseks“.

Samas nõuab tarneahela patsiendi koduni pikendamine ja meditsiinitarvikute kojuvedu uute probleemide lahendamist. Võtame näiteks temperatuuritundlikud ravimid. Külmaahelat nõudvate kaupade nõuded on traditsioonilistes kanalites liikuvate meditsiinitoodete puhul selgelt paika pandud. Brown ütleb, et UPS uurib kättetoimetamisteenuse kohandamise võimalusi, et kaitsta otse koju veetavaid kaupu. Üheks lahenduseks võib olla piiratud liikumisvõimega kliendi võimalus nõuda, et juht pärast ukse taga helistamist teatud aja ootaks.

Samuti tekib küsimus meditsiinitöötaja koju lubamise kohta. Kodumeditsiiniteenuste arenedes siseneb kodudesse järjest rohkem inimesi, keda patsiendid ei tunne. Meditsiinitöötaja koju lubamine nõuab usaldust, kuid selle eelised on märkimisväärsed.

Näiteks Anne ja Michaeli jaoks, kellel on raske arsti juurde minna ja kes ei taha riskida potentsiaalselt pisikuterohkes ooteruumist mõne haiguse kaasa toomisega, oleks ideaalne variant saada vaktsiini kodus.

Tervishoiu tarneahela tõhususe tõstmine

Tervishoiu tarneahelat võib pidada tuntuks oma ebatõhususe poolest. Keerulise varude haldamine ja varude täiendamine paljudes rajatistes võib põhjustada raiskamist.

2019 Cardinal Healthi poolt läbi viidud uuring näitas, et umbes kolmveerand (74%) arstidest ja õdedest leidis, et nende tööviljakust mõjutab enim selliste „tarvikute otsimine, mis peaksid olema kergesti kättesaadavad“. Pingeseisund omakorda võib põhjustada asendustoodete tellimisel ebatõhusust. Aga kus on probleem, seal on alati ka võimalus.

„Me usume, et üheks suurimaks võimaluseks kodumeditsiinis kasutatavate tarvikute ja seadmete tarnete optimeerimisel on nende varumine hoolduskoha lähedale, et lühendada tarneahelat, ning suurema tarnepaindlikkuse ja -nähtavuse pakkumine nii patsientidele kui ka hooldajatele,“ märgib Brown.

Brown soovitab teha tihedamat koostööd kodumeditsiini agentuuridega, kes võivad kaasa aidata mitte üksnes tarvikute tõhusamale kojuveole, vaid ka teenustele. Ülekoormatud õdede puhul võib tõhus tarneahel tõsta tööga rahulolu.

Krooniliste haigusseisunditega toimetulek ja postakuutne hooldus

Tervishoiutoodete tarneahelas on keerukate või krooniliste haigusseisunditega toimetulek asjatundjate põhiline fookuspunkt.

CDC andmetel moodustab krooniliste haigusseisunditega, näiteks diabeedi ja hingamisteede haiguste või südame- ja neeruhaigustega patsientide teenindamine umbes 90% Ameerika Ühendriikide aastasest tervishoiukulust.

Laiapõhjaliste kodumeditsiini teenuste väljaarendamine võib selle valdkonna kulusid vähendada. Samuti annab see logistikateenuste pakkujatele võimaluse osutada spetsialiseeritumaid teenuseid, näiteks meditsiiniseadmete kättetoimetamine kodu raames.

Ja see ei piirdu krooniliste haigustega. Kodumeditsiinile pakutava toe parandamine võib luua suuremaid võimalusi ka postakuutses hoolduses, ütleb Taylor. „Harilikult veedab inimene näiteks pärast avatud südameoperatsiooni üsna pikka aega haiglavoodis, kus õed teda hooldavad ja jälgivad.“

Paremate kodumeditsiini võimalustega on võimalik patsient varem koju saada ning lähetada õed teda tehnoloogiliste meditsiiniseadmetega jälgima. See vabastab haiglavoodid kiiremini ning patsientidel on võimalik taastuda oma koduseinte vahel.

Kodumeditsiin on järjest küpsev turg

USAs on kodumeditsiin alles lapsekingades. See sektor on tugevalt killustunud ning tehnoloogia on suhteliselt ebaküps ja laialt tunnustatud parimaid praktikaid napib. See võib tõsta ebavajalikke kulusid ning muuta keerukama hoolduse koju suunamise raskemaks. Seda silmas pidades ärgitavadki suuremad kindlustusandjad ja tervishoiuteenuste pakkujad tööstust suuremale konsolideerumisele.

Browni arvates tegutsevad kindlustusfirmad nagu tervishoiuteenuse osutajad, kes on põhimõtteliselt muutumas tehnoloogiaettevõteteks, eesmärgiga jõuda patsientideni ja pakkuda madalama kuluga hooldust.

Kodu kui vananemisplatvorm

Kodu kohandamine vananemisele sobivaks ei toimu iseenesest. Anne ja Michael S. on juba oma kodus mugandusi teinud, näiteks lisanud treppidele tooliliftid ja muud ratastoolieluks vajalikud muudatused, et 3-korruseline maja oleks Anne’i jaoks kasutatav, kuid nad teavad, et teha on veel palju.

„Iseseisvus on meie jaoks väga tähtis. Me ei taha kodust lahkuda, aga kodu tuleb oma vajadustele vastavalt ümber korraldada,“ ütleb Anne. „Meile meeldiks, kui mõni teenusepakkuja tuleks aitaks meil siin kodus vananeda, et me ei peaks kunagi hooldekodusse minema. Hea oleks, kui asjatundja aitaks.“

Uurige, kuidas UPS aitab tervishoiutööstust koduhoolduse logistikateenuste arendamisel.

Seotud artiklid